Sharing is caring. 13.10-20.10.2017.

Rick Falkvinge ja Christian Engström pakkuvad oma  raamatus „The Case For Copyright Reform“ kuus lahendust autoriõiguste seaduste parandamiseks. Esimene punkt on autori moraalsed õigused. Seda punkti nad ei soovi muuta, sest igal autoril on õigus olla tunnustatud kui autor. Olen selle puktiga nõus, keegi ei tohi võta teise inimese idee või teose ja öelda, et ta on selle originator. Kui sellest puktist loobuda siis paljudel inimestel kaob motivatsioon loomiseks, kui keegi teine saab sinu autori õigused rikkuda. Teine punkt on vaba mittekaubanduslik jagamine. Selle punkti alla lähevad kõik failid, mis on kaitstud autori õigustega. Praegu sellist vaba jägamist kutsutakse piraatluseks.  „The Case for Copyright“ raamatus on hästi ära seletatud, et just vaba ligipääs informatsioonile on soodustanud inimkonna arengut ja liigne tsensuur seda pidurdab. Kui oled vaene ja sul ei ole raha osta raamatuid või arvutiprogramme, mis võivad aidata sulle õppida uut erialat või sada mingi ala professionaaliks, siis sa jäädki vaeseks. Ning uuringud näitavad, et autorid ei kaota raha piraatluse pärast vaid pigem teenivad rohkem kui kunagi varem. Kui sinu eesmärk ei ole saada raha failide jagamise eest ilma autori loata, siis see peab olema lubatud. Kolmas punkt on 20 aastat kaubandusmonopoliks. See on ka mõislik punkt sest praegu kaubanduslikmonopol on kestab autori elu ajal ja 70 aastat peale surma. See on liiga pikk aeg ning see takistab ühiskonna arengut. Nagu raamatus on kirjas, et ühtki investor ei investeeriks kui investeeritud raha tagasi saamiseks kuluks 70 aastat. Minu arvamusel isegi 20 aastat on mõni asja puhul ka liiga pikk aeg, kuna areng toimub väga kiiresti. Neljas punkt on registreerimine peale viit aastat. Ehk kui autor tahab pikendada oma töö autoriõigused, peab ta iga viie aasta pärast peale töö publitseerimist need õigused pikendama. Tänapäeval suured firmad ostavad väiksemad ja tihti juhtub, et sellel väikesel firmal oli autoriõigused mingile produktile. Ning selliste liitumiste pärast kui neid juhtub mitu korda on raske pärast leida selle produkti autoriõiguste omaniku ja sellepärast teine firma ei saa tegeleda selle produkti arenguga kuni autoriõigused aeguvad. Viies punkt on vaba mustrite kasutamine. Põhimõtteliselt praegu, ei tohi kasutada teiste tööde osi, et luua midagi uut. Olen nõus selle puntiga, aga siin on küsimus kui suur see osa võib olla. Ilma väga hea definitsioonita see punkt raske rakendada. Viimane punkt on digitaalõiguste haldamist keelustamine. Siin tahetakse saada lahti piirangutest mida võivad erinevad firmad panna oma produktidele. Nagu keeld vaadat DVD filmi, kui see on ostetud teises regioonis kui sinu DVD mängija või e-raamatu sõbrale andmine. Kui sa oled maksnud mingi produkti eest siis sul peab ole vaba valik mida sellega teha, peaasi, et sa ei hakka seda raha teenimiseks jagama.

Raamat ise on väga huvitav, eriti ajalugu kuidas autoriõigus algas ja kuidas seda praegu proovitakse rangemaks teha. Väga meeldis ka Thomas Jeffersoni mõte, et kui keegi jagab ideed, siis kõikidel on terve idee, kellelgil idee ei saanud väiksemaks jagamise pärast.